On reede. Palverändurite saabumisel ei ole aga nädalapäevadest sooja ega külma – neid saabub pidevalt. Hommikust satun koos sööma Sebastianiga, kellega tutvusin Astorgas. Sebastian leppinud aja kokku tätaveeringu tegemiseks. Laseb jala peale tätoveerida merikarpi, mille taustal on ristatud käimiskepid. Keskpäevane palverändurite missa on paksult rahvast täis. Saame saksa neiu Claudiaga istuma tänu sellele, et oleme […]
Kõrval lauas mängib üks sakslane ukuleelel “Somewhere over the rainbow”. Laua ümber kogunenud inimesed laulavad kaasa. See on selline hetk, kus külmavärinad tulevad peale ja nii võiks istuma jäädagi. Seda hetke nimetatakse vist hetkeks, mil sa soovid, et hetk peatuks. Hetk, kus kasvab usk inimeste headusesse … Ja siis ongi jäänud viimsed kilometrid. Osade lõikude […]
Jäänud on vaid 20 km. Otsustasin teekonna võlu pikendada ja mitte veel tormata Santiagosse. O Pedrouzos on palju tuttavaid nägusid – peatud ja kuulad ning jagad muljeid. Vaikselt hakatakse oma teekonda kokku võtma: kas leidsid vastuse oma küsimusele? Mida Sa sellelt teekonnalt kaasa võtad? Kas plaanid tagasi tulla? Vaikselt hiilib ligi nukrus. Nüüd saab see […]
Eile õhtul sattusime tühjas albergues taas kokku Pauloga. Paulo on insener Fordi Brasiilia tehases. Samuti juhtusime paar tundi hiljem kokku linnas, süües mõlemad õhtust samas baaris. Kui juna koos, siis koos . Nii läksime ka hommikul rajale koos. Võtsime päeva väga rahulikult – kui Sil on käia veel ainult 3 päeva, siis ei taha seda […]
Linn kuhu pealelõunal jõuan on pühapäevaõhtuselt unine. Mõned kohalikud tänavanurkadel jutustamas. Peale kohalike veel loomulikult suur hulk palverändureid, kes annavad tööd kohalikele alberguedele ja söögikohtadele. Palju räägitud magamiskohtade puudusest enne asantiago de Compostella’t ei ole juttugi. Juhtun valima alberge, mis on ilus, puhas ja suur, aga kus valitseb täielik tühjus. Õnneks maandub samasse ruumi ka […]
Comments are closed.