Algus on alati eriline. Jääb meelde. Armas väike linnake, mis on paljudele ränduritele alguspunktiks. Armas vanalinn, mis meenutab mulle veidi Annecy’d. Tänavad on igas vanuses seljakottidega inimesi täis. Kusjuures mitte kõik ei alusta siit linnast. Mõned ka lõpetavad oma rännaku siin – näiteks minu toanaaber, kes sõidab homme tagasi Lion’i. 

Küünal kirikusse, et rännakut toetaks kõrgemad jõud. 

Vanalinna peatänav riu de Citadelle.

Kella seitsmeks sureb linn välja. Kella üheksaks on tänavad tühjad ja kella kümnest on öörahu.

Homme on ees esimene päev koos kogu rännaku kõige suurema kõrguste vahega. 

25 km üle Püreneede Roncesvallesse.