Rutiin hakkam tekkima. Hommikul 6:30 ülesse, hommikusöögiks mingi sai ja teele. Rohi on veel kastest märg. Teel on näha loigud öisest vihmasajust. Pamplonast välja saamine on pikka ja tüütu. 5 km hiljem jõuan lõpuks põldude vahele. Kohtam itaalia tüdrukud, kellega olime koos Zubiri albergues. Siis kui teda kohtasin olid ta jalad väga valusad ning ta liikus vaevu-vaevu. Nüüd naeratab ta lõbusalt – valu taandub iga päevaga.
Inimesed El Camino raja ääres on väga sõbralikud – vast tulles öeldakse alati Hola! või Buen Camino! Miks küll me ei võiks sama teha, et oma enda küla või linnakese vahel kõigile vastutulijatele tere öelda. Igatahes kavatsen seda koju jõudes teha. Eks näis millal politsei kutsutakse 🙂
Kuigi kaardi peal paistab, et täna seisab ees suuremat sorti tõus 750 m mäe otsa on tõus tegelikilt lauge. Õieti ei märkagi, kui olen mäe otsa jõudnud. Teel kõnnin mingi aja koos ameeriklannaga.
Mäe otsa jõudes kohtan Mic’i. Joome koos ühe kohvi, teeme paar pilti ja hakkame Alto del Pedron’i otsast alla tulema. Tempo on hea – Mic on oma vanusele vaatamata väga heas vormis ja kiire käia. Peatus paariks pildiks ja siis jälle edasi.
Peale lõunat jõuame Puente del Reina linna. Alberguede valik on suur. Võtan esimese, mis on kohe linna servas. Õhtusöök on siin jällegi suurepärane. Üle poolte nägudest on juba raja pealt tuttavad – räägime juttu ja sööme õhtust.
Jõuan õhtul veel läbi käia ka Iglesia de Santiago kirikust. Väga ilus altar – kui siia kanti juhtute, siis minge kindlasti vaatama.
Kahte asja on minu käest viimastel päevadel selle blogi kohta küsitud:
- Kas pildid on minu enda tehtud? Jah, alates 7. maist 2017 on kõik pildid minu enda tehtud ega ole mitte kuskilt pildipangast võetud. Kui keegi tahab endale arvutile taistapilti, siis anna teada jagan rõõmuga ja tasuta.
- Miks ei ole piltide peal neid inimesi, kellega ma kohtun ja koos kõnnin? Lihtsal põhjusel – austan nende privaatsust ega pane neid pilte avalikku võrku või sotsaalmeediassevälja. Ainult juhul, kui olen nendelt selleks loa saanud. Ja kui päris aus olla, siis ei ole selle loa saamine olnud ka eesmärgiks.
Comments
1 CommentTuuli
May 12, 2017Tere Enn!
Nii inspireeriv on Sinu blogi lugeda.
Mina jõuan teisipäeval Gironasse. Kavatsen siiski kasvõi nädalakese matkata 🙂
Soovin Sulle hingejõudu ja jaksu! Imetlusväärne!
Tuuli