Vahest on El Camino peal tunne, et keegi on Sulle ette planeerinud kohtumised inimestega. Vot nende inimestega pead teekonna jooksul kohtuma. Kuidas sa need inimesed ära tunned? Ega välimuse järgi ei tunnegi. Lihtsalt ütled “Buen Camino!” ja vaatad silma ja sa näed kohe ära, kas selle inimesega on sul ühiseid teemasid või mitte. Mõne inimesega on keerulisem – näete paar korda ja tervitate, aga pikemat jutti ei tule. Ja siis äkki kolmandal-neljandal kohtumisel on teil ühtäkki nii paljust rääkida.
Tänane kohtumine viis mind kokku Marioniga Saksamaalt, kes on meeskondade coach. Noor, energiline ja tahtmist täis inimesi ja meeskondi toetada. Ega ma paljuski ei mäleta, milline nägi välja maastik ennelõunat, sest vestlus oli palju kaasa haaravam. Sadade täna teel olnud rändurite seast oli just temaga mul määratud täna kohtuda.
Sa küsid, et mis sellistest kohtumistest siis nüüd selgemaks või paremaks läheb?
– sa saad kinnituse mõnele oma tundele või mõttele või sinu kaaslane saab
– sa saad mõne uue idee või sinu kaaslane saab sinu käest
– sa hakkad mõne teema peale tänu talle teisiti vaatama või tema hakkab
– jne.
Tükk-tüki haaval tekivad su peas uued seosed ja ideed. Üks mõte viib teiseni. Ja uued mõtted ja ära tundmised viivad lõpuks tegudeni. Kummaline, aga mul on tunne, et nii see vist käib …
Igtahes vahetasime Marioniga enne lahku minemist hulgaliselt huvitavaid viiteid raamatutele ja muule sellisele. Kontakte loomulikult ka.
Maalähedane küsimus ka. Kas jalad valutavad? Iga päeva lõpus on veidi väsinud, aga toibuvad suhteliselt kiiresti. Eks näis, kiidas homme, kui ees ootab parasjagu palju pikkasid ja järske tõuse.
Villafranca
