El Camino ümber on palju müstikat ja igaüks tuleb siia oma ootuste, mõtete ja eesmärgiga. Maailmas on palju radasid mida mööda kõndida ja kus hingematvad vaated annavad põhjust iga kilomeetri tagant peatuda. Ometi räägitakse kõige enam El Caminost.

Rajale on müstikat juurde lisanud Paulo Coelho oma raamatuga “Palverännak: Maagi Päevik”. Lisaks loomulikult filmid: “The Way” (2008) ja “Looking for Infinity: El Camino” (2017) ja paljud teises.

Kõige müstilisemaks muudavad selle teekonna aga inimesed ise, sest nii palju kui on inimesi niipalju on ka lugusid. Südamest räägituna on iga inimese lugu väärt eraldi raamatut või filmi. 

Inimesed tulevad sellele rajale, et kohtuda iseendaga läbi üksi olemise ja kohtumiste teiste inimestega.

El Camino raja võlu peitubki teistes inimestes, mitte selle raja geograafilistes punktides. 

Teised rändurid on need, kes on sulle toeks sind kuulates, oma lugusid jutustades või ka lihtsalt vaikides sinu kõrval kõndides.

Inimesed tulevad siia rajale erinevatel põhjustel:

• otsima iseennast – mida ma elult tahan?
• tänama Jumalat selle rännakuga (religioossed põhjused)
• olles tüdinud oma tööst tulnud küsima küsimust: ” Millist tööd ma teha tahan?”
• peale lahkuminekut kallimast ennast uuesti leidma
• leinama oma lahkunud lähedast ja olulist inimest.
• tõestama endale, et ma suudan selle rännaku läbi teha
• uusi sõpru ja tuttavaid leidma
• sportlikul eesmärgil (neid on küll vähe)
• rännak kooliprogrammi osana (nt. USA ühe ülikooli klass)
• enda jaoks lähedase inimesega koos olema, et teha koos midagi tähenduslikku kuni on jõudu. Eriti vanemaealise (vanemad kui 60 aastat)
• jne

Need on vaid mõned põhjused, mida ma olen teekonnal inimeste käest kuulnud.

El Camino teeb eriliseks see, et meil on aega  kuulata ja mõtiskleda, vaadelda, hingata. Me oleme ainult iseenda päralt. See on suurim kingitus, mis inimene iseendale teha saab.

Õnnistatud olgu sa, palverändur, kui sa mõtiskled “camino” üle ja avastad, et see on täis nimesid ja koidikuid.

San Esteban’i nunnade palve